Tallinna 5. Joonistustriennaali MUST ja VALGE viis auhinnalaureaati / Awards of Tallinn 5th Drawing Triennial BLACK and WHITE

Tallinna 5. Joonistustriennaali MUST ja VALGE viis auhinnalaureaati on Josefien Cornette (Belgia), Thomas Dussaix (Prantsusmaa), Ulvi Haagensen (Eesti), Julien Morel (Prantsusmaa), Matti Pärk (Eesti).

Diplomitega tunnustatakse 12 kunstnikku: Liena Bondare (Läti), FXSTG (Kanada), Evelyn Grzinich, Albert Gulk, Gudrun Heamägi, Jüri Kask, Kaili Angela Konno (Eesti), Elodie Lemerle (Prantsusmaa), Feliks Sarv, Maria-Kristiina Ulas, Mare Vint (Eesti), Ludivine Venet (Prantsusmaa).

Auhinnažüriisse kuulusid: Kaarel Eelma, Loit Jõekalda, Elin Kard, Margot Kask, Tamara Luuk, Kadi Pajupuu.

Auhinnafondi toetab SKIZZE kunstitarvete kauplus.

Näitus Tallinna Kunstihoones on avatud kuni 27.IX ja Viinistu galeriides kuni 26.IX.

— — —

 Awards of Tallinn 5th Drawing Triennial BLACK and WHITE:

Josefien Cornette (Belgium), Thomas Dussaix (France), Ulvi Haagensen (Estonia), Julien Morel (France), Matti Pärk (Estonia).

12 diplomas: Liena Bondare (Latvia), FXSTG (Canada), Evelyn Grzinich, Albert Gulk, Gudrun Heamägi, Jüri Kask, Kaili Angela Konno (Estonia), Elodie Lemerle (France), Feliks Sarv, Maria-Kristiina Ulas, Mare Vint (Estonia), Ludivine Venet (France). 

Jury Kaarel Eelma, Loit Jõekalda, Elin Kard, Margot Kask, Tamara Luuk, Kadi Pajupuu.

Thanks to SKIZZE Art materials shop.

Exhibition of the triennial in Tallinn Art Hall until September 27th and in the galleries of Viinistu Art Museum until September 26th.

TALLINNA KUNSTIHOONE: Tallinna V Joonistustriennaaliga “Must ja valge” kaasneb publiku- ja haridusprogramm „Käejälg”

2015-08-17 tallinna kunstihoone, tallinn 5th drawing triennial, black and white, jonna_final_print jpeg ver

Joonistus võib olla nagu punkt – alguspunkt, rajaots. Kui vähe on vaja, et vaataja silmis või teadvuses moodustuks kujutis? Joonistamise kui protsessi jaoks on vaja kõigest kahte asja: liikumist, liikumise trajektoori või jälge ja selle aluseks olevat pinda. Joonistamise vähenõudlikkus lubab sellel kohaneda aja ja oludega.

Itaaliakeelse termini chiaroscuoro vaste on heletumedus, üleminek mustalt valgele. Kujutiseloomes tähistab must-valge lahendus võimaluste kitsendatust, aga ka selgust. Suutlikkus eristada halltoone, märgata pisut heledamat või tumedamat, eeldab tähelepanelikkust, mida võib nimetada meeleselguseks. Tajutavate varjundite rohkus muudab kogetava pildi värvilisemaks (Margot Kask).

Näitusega „Must ja valge” kaasneb publiku- ja haridusprogramm „Käejälg”

Joonistamine on iidne meedium, mis ei ole tähtsust kaotanud ka tänapäeva maailmas, vaid otsib endale üha uusi vorme ja territooriume, mida vallutada. Võib öelda, et joonistamine on ülim käeline tegevus, millest jääb maha jälg. Ühe põneva seadeldise kaasabil ja vahendusel saavad kollektiivse teose luua ka publikuprogrammis osalejad, mis jääb neile unikaalseks kogemuseks ja mälestuseks.

Publikuprogramm on kohandatav nii täiskasvanutele, üliõpilastele kui ka üldhariduskoolide õppuritele. Viimastele on saadaval haridusprogramm, mis haakub põhikooli ja gümnaasiumi kunstiõpetuse ainekavaga, kestab 45 minutit.

Külastuspäevadeks sobivad kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev ja pühapäev, kl 12.00-17.00.
Grupis maksab pilet 2.50€, lisandub ekskursioonitasu 8.00 eurot/grupp. Kaks saatvat õpetajat tasuta. Grupi optimaalne suurus on 15–35 inimest.

Tallinna Rahvusvaheline Joonistustriennaal toimub sel suvel viiendat korda, autoreid on 26 riigist. Näitused toimuvad augustis-septembris Tallinna Kunstihoones, Vabaduse galeriis, EKA galeriis, Disaini- ja Arhitektuuri galeriis ning Viinistu kunstimuuseumi galeriides. Triennaali rahvusvaheline seminar toimub Viinistu kunstimuusemis.

Triennaali toimkond: Britta Benno, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Inga Heamägi, Loit Jõekalda, Elin Kard, Merike Sule-Trubert, Maria-Kristiina Ulas.

Näitus on Tallinna Kunstihoones avatud kuni 27. septembrini 2015.

Rainer Vilumaa,
Tallinna Kunstihoone haridustöötaja
rainer@kunstihoone.ee
GSM +372 53 919 790
SA Tallinna Kunstihoone Fond
Vabaduse väljak 6, 10146 Tallinn
Tel: 644 2818
Piletikassa: 644 2907
www.kunstihoone.ee
Tallinna Kunstihoone Facebookis: www.facebook.com/TallinnaKunstihoone

MARGOT KASK: Joonistamine kui jälgimine, kirjutamine ja ehitamine

Joonistamine kui jälgimine, kirjutamine ja ehitamine

Germaani keeltes on joonistamist tähistav sõna (to draw, zeichnen) etümoloogiliselt tuletatud tõmbest. Joonistamise kui protsessi selgitamisel rõhutatakse, et selle puhul on vajalikud esiteks liikumine, liikumise trajektoor või jälg ja teiseks aluseks olev pind ehk liikumatuna mõjuv taust. Kuid alus pole alati materiaalne ja iga jälg pole püsiv. Liikumine võib toimuda ka hoopis vaataja liikumise kaudu. Mõnikord on hoopis vaataja see, kes jälje tekitab …või pind, millele jälg tekib.
Liikumise kiirust ja juhitavust mõjutab muuhulgas hõõrdetakistus, materjali vastupanu. See kokkupuude, ühenduses olek materjaliga, tekitab loomingulise dialoogi, annab tagasisidet, teravdab tähelepanu ja avab uusi võimalusi. Ühest (pliiatsi või pintsli) otsast hoiab autor, teisest pilt.
Joonistus võib olla nagu punkt – alguspunkt, rajaots. Kui vähe on vaja, et vaataja silmis või teadvuses moodustuks kujutis? Paul Klee iseloomustas joonistuse joont kui punkti, mis on läinud vabalt kõndima. Klee kirjeldatud liikumine toimus ilma konkreetse sihita, eesmärgiga liikuda. Selle järgi väljendab iga joonistus liikumisvabadust. Rõõm võimalusest! Uitav, rändav joon! Värske, elav, liikumist ja elurütmi väljendav joon!

JOONISTAMINE KUI JÄLGIMINE

Joonistus võib olla rajav, suhestudes vaatluse ja ülestähendamisega, tähenduslike avastuste üles märkimisega. Ekslev, uuriv ja katsetav joonistus on olemuslikult vaatamise jälg või jälgimise ja mõtlemise jäljend.
Jälg… jälgima, järgima, jäljendama. Jälgimine, nagu ka jälgede ajamine, esindab uurimist; järgnemine ja järgimine jäljendamist, sulandumist ja samastumist. Eesti keeles seostuvad jäljega kaks lähedast tegusõna: jäljendama ja järele aimama. Esimene tähistab pigem füüsilist ja väljendavat, vahetult kopeerivat tegevust, teine püüdlust empaatiliselt sisse elada. Joonistaja tähelepanu juhib või järgib mõtet, käsi jäljendab seda liikumist, vaataja jälgib ja aimab – ette või järele.
Joonistus sisaldab aega. Esiteks sellesse juba mahutatud, sellega veedetud aega – pühendumist, püsimist, mõtisklust, otsinguid ja katsetusi, inimlikku mõõdet. Teiseks võimalusi vaatamiseks, mõtlemiseks, taipamiseks. Põgus või hõre joonistus mahutab aega natuke teisiti kui pikaajaline. Selle tihedus on teistsugune ja võib avalduda ka teabe puudumises, vaikuses, ütlemata jätmises. Mida hõredam kujutis, seda suurem osakaal on temas nähtamatul.
Vaadates joonistust, võib tunda end olevat justkui poolel teel. Ühele poole liikudes võiks jõuda esimese kokkupuutepunktini paberiga, teisele poole minnes millegi tiheda ja küllase, võib-olla täpse illusioonini. Kujutatud nähtuse või objektini jõudmiseks tuleb vaatajal mõtteliselt liikuda läbi paberi (katkestades selle pindpinevuse) või siis tõuseb kujutatud objekt paberi pinnalt esile, muutudes ruumiliseks, joonistub välja. Nii või teisiti kaob joonistuse alt, seest ja tagant paber.

CHIAROSCUORO: VALGEST MUSTANI, MUSTAST VALGENI

Itaaliakeelse termini chiaroscuoro otsene vaste eesti keeles on heletumedus. Üleminek – murdumine või paindumine – mustalt valgele, mustast valgeni. Ülekantuna välistelt nähtustelt sisemistele ulatub chiaroscuoro tähendusruum eristumise, eristatavuse ning eristamisvõime kaudu teadvuse toimeni. Kitsamalt kujutise(loome) kontekstis tähistab must-valge lahendus võimaluste kitsendatust, aga ka selgust. Vastandiks on halli kui vahepealsuse ebamäärasus. Suutlikkus eristada halltoone, märgata, et miski on pisut heledam või tumedam, eeldab märkajalt tähelepanelikkust, mida võib nimetada meeleselguseks. Tajutavate varjundite rohkus muudab kogetava pildi niisiis värvilisemaks.
Tundlikkusega kaasneb empaatia, osavõtlikkus, mille mõjul omakorda muutuvad vastuolud ja erinevused, kõiksugu kontrastid, talutavamaks. See tähendab, et ümberhäälestumiste abil me muutume paindlikemaks, kohastuvamaiks ja muutlikumaiks. Seega, üleminekud pinnal ja ruumis juhatavad üleminekuteni ajas.
Must vajab valget, valge musta. Vastukaaluks. Nad istuksid justkui pikal kiigel. Sõltuvalt asendist kompositsiooni mõttelise keskme, toetuspunkti suhtes, võivad nende raskused mõjuda erinevalt. Enamasti on tervik kuhugipoole kaldu. Kalle paistab osutavat mingis suunas ja nihe, mille vaataja sinnapoole liikudes teeb, jätab temasse jälje.
Raamatuillustratsioone on kunagi enne elektri kasutuselevõttu nimetatud helendavaiks. Esimesed lisandid musta teksti vahel olid punased. Kuid esimesed joonistused, mis tehti maapinnale või mäeseinale, võisid olla, nagu praegugi tavalisim, tumedad heledamal, kuna kraapides avati pind ja praojoon jäi varju või niiskuse tõttu tumedam.

JOONISTAMINE KUI KIRJUTAMINE JA JUTUSTAMINE

Joonistamine võib olla ühtaegu jäljendav ja otsiv nagu kirjutaminegi. Kirjutama õppides õpitakse algul tähti ükshaaval – kõigepealt ära tundma, seejärel kujutama. Viimane sarnaneb fenomenoloog Tim Ingoldi arvates joonistamisega, kuna põhitähelepanu on nähtava vormistamisel. Ehk: kirjutades joonistatakse kõik tähed ükshaaval välja. See võib toimuda märkamatult, kuid on mingis mõttes ikkagi joonistamine. Kirjutamiseks osutub see alles siis, kui eesmärgiks saab märkide taga oleva tähenduse edastamine.
Vanas eesti keeles kasutatakse visuaalsete rütmide ja värvidega pinna korraldamise tähenduses sõna kirjamine. Kirjamine on seotud kudumise, tikkimise ja heelgeldamisega – kõiksugu põimimistega. Ingold nimetab joonistuse ajalooliseks paralleeliks kangast, kuna selle pinnast tulevad lõngad aeg-ajalt esile ja kaovad sinna taas, olles pidevalt olemas, vaheldumisi nähtaval ja peidus. Kanga kudumisel eristatakse lõime ja põime, ehk siis seda, mis on vertikaalse suunaga aluseks ja seda, millega tolle aluse vahele horisontaalses sik-sakis põimitakse. Ingold ühendas nende tähendused üldisemalt piir- ja abijoonte ning struktuurijoonte, nagu näiteks jutustuse peajoone või põhiliiniga. Sajanditagune vene konstruktivist Aleksandr Rodtšenko jagas joonistuse jooned täpselt samuti piir- ja struktuurijoonteks, nimetades viimaseid ka konstruktsioonijoonteks ning tõi nende näiteks mh skeleti. Akadeemilise joonistuse kontekstis kasutatakse struktuuri põhijoone tähenduses terminit telg, figuuri puhul on põhiteljeks selgroog. Faktuurijooned, mis kujutavad pinnatekstuuri, kuuluvad samuti struktuurijoonte hulka.
Eesti keeles on veel üks huvitav sõna juhtlõng, mille tähendus võib olla aja jooksul ja valdkondade vahel nihkudes ähmastunud. Näiteks Ariadne lõnga võib kujutleda peenikese niidina, kuid see märgib labürinti läbivat peateed, ehk siis ruumi kontekstis lahenduslikku põhijoont. Jutulõng või -heie tähistab samuti pidevust, kuid olemuslikult sarnaneb see kanga kiududest ehk pigem siia-sinna jooksva põimega. Lõim on tihti neutraalne ja peaaegu värvitu, põimitud osa keerdub selle ümber ja annab iseloomu. Ladina keeles tähistab joont sõna linea, mille tähenduste hulka kuulub liini ja ühenduse kõrval ka lina ehk üldistatumalt kiud, mis on selle pealtnäha õrna taime tugevaks sisuks ja millest saab teatavasti vastupidavat kangast. Linane kangas paistab alati mingil määral läbi, nii et selle kiud eristuvad, ja kulub pigem hõredaks kui tiheneb vildiks. Seega ta jääb alati pigem jooneliseks kui ühtlaseks pinnaks. Nii Ariadne lõngas kui ka taime soones ühenduvad joone ajaloolisteks alusteks olevad kiud ja teerada.

JOONISTAMINE KUI MÕTTELINE EHITAMINE

Hollandi keeles tähistab joonistamist kreekakeelse sõna techne tuletis tekening, mis seostub praktika kaudu kogutud teadmistega. Sama lähtesõna tuletised romaani keeltes (itaalia disegno, hispaania dibujo, prantsuse dessin ja portugali desenho) seostuvad konstrueerimise, optimeerimise ja vormimisega disaini kontekstis.
Teisest küljest võimaldab joonistus teha nähtavaks esialgu teostamatuid ideid – rippuvaid aedu, hõljuvaid maju jms, mis võivad kunagi, sekundite või sajandite pärast, osutuda teostatavaiks.

*
Kokkuvõtlikult on struktuurijooned seesmised, piirjooned välised, mõlemad ühtviisi mõttelisel tasandil kompositsiooni ülesehituslikuks aluseks. Lakoonilisemates joonistustes tekkib neist joontest tervik, rikkalikumates aga jäävad need eri pindu kujutavate joonevõrgustike taha varjule. Erinevalt tihedast, struktuurijooni varjavast joonistusest või tekstist on kudumis kõik kiud, nagu ka muusikas kompositsiooni aluseks olevad rütmid ja jaotused, vahetult hoomatavad. Kudumi kude ja muusika rütm on olemuslikult abstraktsed ja selged. Tiheda visuaali puhul võib kõige üldisema struktuuri, põhimõtte või pealisülesande leidmine ja jälgimine keerulisemaks osutuda. Seega on lihtsustav, lõpetamata, avatud ja vahetu joonistus, mis jätab mõttelõngad nähtavale, teatavas mõttes intellektuaalne vastutulek vaatajale.

Margot Kask

MARGOT KASK: Drawing as Observation, Writing and Building

Drawing as Observation, Writing and Building

In the Germanic languages, zeichnen is the word for “to draw”, which is etymologically derived from the word for stroke (der Streich). When explaining drawing as a process, it is emphasised that the first necessary thing is movement, the trajectory or trace of the movement and the surface that forms the base for the latter, i.e. a background that seems immovable. However, the base is not always material and each trace is not permanent. The movement may also occur via the movement of the viewer. Sometimes it is actually the viewer that creates the trace … or the surface on which the trace develops.
The speed and controllability of the movement is affected, among other things, by the friction, the resistance of the material. This contact, connection to the material creates a creative dialogue, provides feedback, sharpens one’s attention and opens new possibilities. The artist holds onto one end (the pencil or brush) and the picture to the other.
A drawing can be like a point – a starting point, the end of a path. How little is needed for an image to form in the viewer’s eye or consciousness? Paul Klee has said, “A drawing is simply a line going for a walk.” The movement described by Klee occurred without a specific aim, objective for the movement. Based thereon, every drawing expresses a freedom of movement. A joy of possibilities! A fresh, lively line that expresses movement and the rhythm of life!

DRAWING AS OBSERVATION
A drawing can be groundbreaking, relating to observation and recording. To the recording of significant discoveries. Substantially, a rambling, exploratory and experimental drawing is the trace of looking or the imitation of observation and thinking.
To trace… to observe, follow, imitate. Observing as well as tracing represents investigation; succession and the imitation of observance, fusion and identification. In Estonian, two verb that sound similar are associated with traces: jäljendama (imitate) and järele aimama (emulate). The first defines a physical and expressive activity related to copying; the other an aspiration to empathically adapt. The drawer’s attention is directed by and follows thought, the hand imitates that movement, the viewer observes and anticipates or emulates.
The drawing embodies time. Firstly, the time already accommodated therein, the time spent with it – the dedication, persistence, introspection, searching and experimentation, as well as the human dimension. Secondly an opportunity to look, think, comprehend. A fleeting or sparse drawing accommodates time slightly differently than the more time-consuming ones. The density is different; it can be revealed by the lack of information, by silence, the unsaid. The sparser the image, the more important that which is unseen.
Looking at a drawing, one can feel as if at a crossroads. Moving one way, one could arrive at the first point of contact with the paper; going the other way, with something dense and opulent, maybe with a precise illusion. In order to arrive at the depicted object, the viewer must conceptually move through the paper, by discontinuing its surface tension, or the depicted object emerges from the surface of the paper, becoming three-dimensional, revealing itself. One way or another, the paper under, inside or behind the drawing disappears.

CHIAROSCUORO: FROM WHITE TO BLACK, BLACK TO WHITE
The equivalent of the Italian term chiaroscuoro in Estonian is light-darkness. A transition – breaking or bending – from black into white, from black to white. Transferred from external phenomena to internal ones, chiaroscuoro arrives at the act of consciousness through the ability to contrast, distinguish and isolate. More narrowly within the context of image creation, a black-and-white solution marks the narrowing of possibilities, as well as clarity. The opposite is grey as the vagueness of the intermediary. The ability to distinguish shades of gray, to notice the slightly lighter or darker presumes an attentiveness that could be called sensory clarity. The abundance of perceivable shades makes the experienced picture more colourful.
Empathy and sympathy accompany sensitivity, and based thereon all kinds of contrasts, contradictions, and differences become tolerable. This means that with the help of retuning we become more flexible, adaptable and changeable. Thereby transitions in surface and space lead to transitions in time.

Black needs white, and white needs black. As a counterbalance. It’s as if they were sitting on a long swing. Depending on their location in regard to the conceptual centre, to the support point, their weights can have a different effect. Usually, the whole is slanted in some direction. The slant seems to point in some direction, and the shift that the viewer makes by moving in that direction, leaves a trace in him or her.
Before electricity came into use, illustrated books were said to be illuminated. The first insertions into the black text were red. But on the first drawings, which were made in the ground or on the side of a hill, the dark lines may have been on the lighter background, as is also more common today, since the surface revealed by scraping and the line of the fissure was darker due to the shadow or moisture.

DRAWING AS WRITING AND STORYTELLING
Drawing can be simultaneously reproductive and searching, just like writing. When learning to write, one first learns to recognise and then depict the letters one by one. According to the phenomenologist Tim Ingold, the latter resembles drawing, since one’s attention is focused on executing the visible. That is, when writing one is actually drawing the letters one by one. This may occur imperceptibly but in some sense it is still drawing. It only becomes writing when the goal becomes to communicate the meaning behind the characters.
In Old Estonian, the word kirjamine (mottling) is used to define the organisation of a surface with visual rhythms and colours. Kirjamine is related to knitting, embroidering and crocheting – all kinds of interlacing. Ingold calls fabric the historical equivalent of drawings, since from time to time the threads emerge from the surface and then disappear again; always existing, but, it turn becoming visible and then disappearing again. When weaving fabric, the warp and woof is differentiated, i.e. one forms the basis in the vertical direction and the other is horizontally woven into in a zigzag pattern. Ingold grouped these meanings more generally as outlines and gridlines as well as structural lines, for instance, as the main line or fundamental line of narration. Alexander Rodchenko, the Russian constructivist from the early 20th century divided the lines of a drawing more exactly into outlines and structural lines, also calling the latter constructive lines, and named the skeleton as an example, among other things. In the context of academic drawing, the main line of a structure is called the axis, and in the case of a figure, the main axis in the spine. Textural lines that depict the pattern of the surface are also structural lines.
In Estonian there is an interesting world juhtlõng (lead thread) the meaning of which may have become blurred in time and by shifting between fields of activity. For example, Adriadne’s thread may be depicted as a fine thread, but it indicates the main path through a labyrinth, and in the context of space, is a solutional main line. A story thread also indicates continuity, but characteristically it resembles a weave of fabric fibres that go here and there. The warp is often neutral and almost colourless, and the woven part twists around it giving it character. In Latin, the word for line is linea, and besides being defined as a line or connection, its other meanings include flax, or more generally fibre, which is the strong core of this seemingly delicate plant that can be made into a durable fabric. Linen fabric is always somewhat transparent, so that its fibres can be differentiated, and it wears thin rather than consolidating into felt. Therefore, it is always a lineated rather than a solid surface. Both Adriane’s thread and a plant’s veins combine the characteristics of fibre and a pathway, both of which are the historical basis of the line.

DRAWING AS CONCEPTUAL BUILDING
In Dutch the word for drawing is tekening, which is derived from the Greek word techne and is associated with knowledge acquired by practice. The derivatives of the same source word in the Romance languages (Italian disegno, Spanish dibujo, French dessin and Portuguese desenho) are related to construction, optimization and moulding in the design context.

On the other hand, drawings allows initially unrealised ideas to become visible – hanging gardens, floating houses, which may someday – in seconds or centuries – turn out to be executable.

*
In conclusion, structural lines are internal and boundaries are external; both form the structural basis for a composition at the conceptual level. In more laconic drawings, the whole develops from these lines, however, in the richer ones they are overshadowed by the networks of line depicting various surfaces. Therefore, a simplifying, “unfinished”, open and immediate drawing that leaves the train of thought visible is, in some sense, an intellectual concession to the viewer. Unlike a drawing densely shaded with structural lines or a text, in a fabric all the fibres are immediately perceivable like the rhythms and divisions that are the basis of a musical composition. The weave of a fabric and musical rhythm are characteristically abstract and clear. In the case of a dense visual, finding and following the most general structure, principle or main task can become more complicated. Therefore, a simplifying, unfinished, open and immediate drawing that leaves the train of thought visible is, in some sense, an intellectual concession to the viewer.

Margot Kask

KAASNÄITUS: Sisemised linnad / Inside Cities 19. augustist – 17. septembrini T-R kell 12- 18 Polymeris

Sisemised linnad / Inside Cities
Polymeri Kultuuritehase 3. korruse „Valges saalis“
19. augustist – 17. septembrini T-R kell 12- 18 

Triennaali üks satelliitnäitusi “Sisemised linnad/Inside Cities” eksponeerib TTÜ üliõpilaste ja õppejõudude arhitektuurijoonistusi ja –installatsioone. Näitus toimub Polymeri Kultuuritehase „Valges saalis“, kus on tekkimisjärgus arhitektuuri ning visuaalkunstide kokkupuutealadele orienteeruv galerii.

Osalevad kunstnikud Anu Juurak ja Raoul Kurvitz ning arhitektuuritudengid Helen Aaver, Maria Buhharova, Ristjan Johanson, Signe Kits, Johanna Kordemets, Katarina Koroljova, Karina Krestinov, Annika Laidroo, Brita Porovarde, Sofia Smirnova, Maria Soboleva.

Noorte arhitektide tööde märgusõnad nagu „Positsioonid“, „Geomeetriline panoraam“, „Minu teekond koju“ ja „Jäljed“ kõnelevad iseenda eest. Joonistuslikke eksperimente on mitmesuguseid ja näha saab nii perfomance`ite käigus sündinud abstraktseid söejoonistusi, mis sarnanevad futuristlike liiklussõlmedega kui privaatseid linnapanoraame torudes, kuhu külastaja saab sisse pugeda.

Lähem info
Anu Juurak
anu.juurak@ttu.ee
56682455
TTÜ Arhitektuuri- ja urbanistikainstituut,
visuaalkunsti õppetool

PRESSITEADE: Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaali näitus “Must ja valge” Tallinna Kunstihoones

PRESSITEADE
17.08.2015
Tallinna Kunstihoone

Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaali näitus “Must ja valge” Tallinna Kunstihoones

Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal “Must ja valge” näitab viimase kolme aasta joonistusi üle maailma. Näitus on Tallinna Kunstihoones avatud kuni 27. septembrini 2015.

Olete oodatud näituse avamisele 21. augustil kell 18.00!

Ainult joonistamisele pühendatud suurnäituse eesmärk on fikseerida joonistamise kui kunstipraktika seis, teha kokkuvõte möödunud kolmest aastast ja leida ka teid valdkonna edasi arendamiseks.

“Joonistamine on märkamatult muutunud kaasaegse kunsti lahutamatuks osaks ja tõsiseltvõetavaks väljendusvahendiks, mis liigub paindlikult meid saatvate muutuste kõrval,” ütleb joonistustriennaali vedaja Loit Jõekalda. Ta rõhutab, et joonistusel kui esmasel kujutava kunsti liigil on võime toimida kaasaegse elu sünkroontõlkena, mis pidevalt kohaneb hetkel olulisema keelekasutusega. Jõekalda võrdleb joonistamist visuaalse keelega, mille abil saab edastada sõnumeid ja mis suunavad vaatama, kuulama ja mõistma.

Joonistamine on liikunud 2000. aastatel kontseptuaalseks protsessipõhiseks kunstiks, saades kuraatorinäituste, rahvusvaheliste suurnäituste pärisosaks ja olles ka mõistmise sillaks vana ning uue vahel.

Seekordse triennaali teema on must ja valge. “Itaaliakeelne termin chiaroscuro tähendab kontrasti tumeduse ja heleduse, valguse ja varju vahel ning see annab lamedale pinnale vormi ja fookuse,” selgitab kunstnik Britta Benno joonistustriennaali teema lähtepunkte. “Kutsusime kunstnikke mängima erinevaid stsenaariume musta ja valge, elu ja surma ning nende kõikvõimalike kromaatiliste ja akromaatiliste vaheakordidega.”

Tallinna Rahvusvaheline Joonistustriennaal toimub sel suvel viiendat korda, autoreid on 26 riigist. Näitused toimuvad augustis-septembris Tallinna Kunstihoones, Vabaduse galeriis, EKA galeriis, Disaini- ja Arhitektuuri galeriis ning Viinistu kunstimuuseumi galeriides. Triennaali rahvusvaheline seminar toimub Viinistu kunstimuusemis.

Triennaali toimkond: Britta Benno, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Inga Heamägi, Loit Jõekalda, Elin Kard, Merike Sule-Trubert, Maria-Kristiina Ulas.

Näitusel osalevad:
Dieter Josef, Josefien Cornette, Judith Duchêne, Philippe Briade, Fxstg, Madeline Deriaz, Mirjam Aimla, Jüri Arrak, Britta Benno, Evelyn Grzinich, Albert Gulk, Ulvi Haagensen, Hannah Harkes, Inga Heamägi , Gudrun Heamägi, Maie Helm, Jarõna Ilo, Anna Litvinova, Anu Juurak, Virge Jõekalda, Jüri Kask, Nestor Ljutjuk, Kaili Angela Konno, Kuzja Zverev, Kreeta Käeri, Tarrvi Laamann, Laurentsius, Heikki Leis, Ülle Marks, Raul Meel, Mall Nukke, Maarja Nurk, Enno Ootsing, Tauno Ostra, Jaanika Peerna, Mari Prekup, Mark Antonius Puhkan, Aapo Pukk, Anu Purre, Matti Pärk, Irma Isabella Raabe, Lilli-Krõõt Repnau, Lembe Ruben, Reti Saks, Feliks Sarv, Sofya Smirnova, Krista Zimm, Jaan Toomik, Maria Kristiina Ulas, Ragne Uutsalu, Valeri Vinogradov, Mare Vint, Marje Üksine, Pirkko Holm, Gryta Radozlav, Tarja Teräsvuori, Joly Laurie, Charlotte Barry, Elodie Lemerle, Frederic Messager, Julien Morel, Lorenz Louise Landoise, Ludivine Venet, Marie Courdavault, Pascal Hugonet, Quentin Arepo, Remy Groussin, Sean Fangous, Stephanie Smalbeen, Thomas Dussaix, Susmar Pinango, Yvonne Calsou, Jessica Soueidi, Eugenia Gortšakova, Kumar Ankur, Barbara Fragogna, Pamela Radino, Liena Bondare, Kate Serzane, Klavs Upaciers, Dana Vasiljeva, Greta Grendaite, Jurgita Juodyte (Lithuania), Gintarė Marčiulynaitė, Sol Kjøk, Anna Nikiforova, Olga Orel, Sergei Pshizov, Ljubov Serova, Asya Sukmanova, Blažej Baláž, Mária Balážová, Eliska Kovacikova, Juan Perdiguero, Jaak Poom, Ahmed Modhir, Sara Riesenmey, Ann Pajuväli

Näituse kujundus: Kaarel Eelma

Repro: Jüri Arrak. Piir. Söejoonistus, 2015

Lähemalt joonistustriennaalist:
http://tallinndrawingtriennial.ee/https://www.facebook.com/Joonistustriennaalhttp://joonistustriennaal.blogspot.com/

Must ja valge
Tallinna V Rahvusvaheline Joonistustriennaal
22.08.—27.09.2015
Tallinna Kunstihoone
Vabaduse väljak 8, K—P 12—18
kunstihoone.ee

Veel teavet:
Loit Jõekalda, joonistustriennaali koordinaator
+372 55 696086
loit.joekalda@gmail.com

Pressiteate koostas
Anneli Porri
anneli@kunstihoone.ee

PDF plakat

PRESS RELEASE: 5th Tallinn International Drawing Triennial Black and White at the Tallinn Art Hall

PRESS RELEASE
17 August 2015
Tallinn Art Hall

5th Tallinn International Drawing Triennial Black and White at the Tallinn Art Hall

The 5th Tallinn International Drawing Triennial Black and White exhibits drawings from around the world made during the last three years. The exhibition will be open at the Tallinn Art Hall until 27 September 2015.

You are invited to the opening of the exhibition on August 21st at 6 p.m.!

The objective of this large exhibition dedicated exclusively to drawings is to determine the state of drawing as an artistic practice, summarise the past three years and find ways for the continued development of the field.

“Drawing has imperceptibly become an indivisible part of contemporary art and a means of expression to be taken serious, and is flexibly moving alongside the changes that are accompanying us,” says Loit Jõekalda, the coordinator of the triennial. He emphasises that drawing as the first visual arts form has the ability to act as simultaneous translation for contemporary life, which constantly adapts to the language use that is most important at the moment. Jõekalda compares drawing to a visual language that helps to communicate messages and directs one to look, listen and comprehend.

In the 2000s, drawing has become a conceptual process-based art, a substantial part of curatorial exhibitions and large international exhibitions, and a bridge of comprehension between old and new.

The theme of this triennial is Black and White. “The Italian term chiaroscuro means the contrast between darkness and brightness, light and shadow, and it gives a flat surface form and focus,” is how artist Britta Benno explains the point of departure for the triennial’s theme. “We invited the artists to play out various scenarios with black and white, life and death, and all the intermediary chromatic and achromatic chords.”

The Tallinn International Drawing Triennial will take place this summer for the fifth time, with artists from 26 countries. The exhibitions will take place in August and September at the Tallinn Art Hall, Vabaduse Gallery, Estonian Academy of Arts Gallery, Design and Architecture Gallery and the galleries of the Viinistu Art Museum. The triennial’s international seminar will take place at the Viinistu Art Museum.

Triennial team: Britta Benno, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Inga Heamägi, Loit Jõekalda, Elin Kard, Merike Sule-Trubert, and Maria-Kristiina Ulas.

Participating artists:
Dieter Josef, Josefien Cornette, Judith Duchêne, Philippe Briade, Fxstg, Madeline Deriaz, Mirjam Aimla, Jüri Arrak, Britta Benno, Evelyn Grzinich, Albert Gulk, Ulvi Haagensen, Hannah Harkes, Inga Heamägi, Gudrun Heamägi, Maie Helm, Jarõna Ilo, Anna Litvinova, Anu Juurak, Virge Jõekalda, Jüri Kask, Nestor Ljutjuk, Kaili Angela Konno, Kuzja Zverev, Kreeta Käeri, Tarrvi Laamann, Laurentsius, Heikki Leis, Ülle Marks, Raul Meel, Mall Nukke, Maarja Nurk, Enno Ootsing, Tauno Ostra, Jaanika Peerna, Mari Prekup, Mark Antonius Puhkan, Aapo Pukk, Anu Purre, Matti Pärk, Irma Isabella Raabe, Lilli-Krõõt Repnau, Lembe Ruben, Reti Saks, Feliks Sarv, Sofya Smirnova, Krista Zimm, Jaan Toomik, Maria Kristiina Ulas, Ragne Uutsalu, Valeri Vinogradov, Mare Vint, Marje Üksine, Pirkko Holm, Gryta Radozlav, Tarja Teräsvuori, Joly Laurie, Charlotte Barry, Elodie Lemerle, Frederic Messager, Julien Morel, Lorenz Louise Landoise, Ludivine Venet, Marie Courdavault, Pascal Hugonet, Quentin Arepo, Remy Groussin, Sean Fangous, Stephanie Smalbeen, Thomas Dussaix, Susmar Pinango, Yvonne Calsou, Jessica Soueidi, Eugenia Gortšakova, Kumar Ankur, Barbara Fragogna, Pamela Radino, Liena Bondare, Kate Serzane, Klavs Upaciers, Dana Vasiljeva, Greta Grendaite, Jurgita Juodyte (Lithuania), Gintarė Marčiulynaitė, Sol Kjøk, Anna Nikiforova, Olga Orel, Sergei Pshizov, Ljubov Serova, Asya Sukmanova, Blažej Baláž, Mária Balážová, Eliska Kovacikova, Juan Perdiguero, Jaak Poom, Ahmed Modhir, Sara Riesenmey

Design of the Exhibition: Kaarel Eelma

Repro: Jüri Arrak. Border. Charcoal on paper, 2015

For more about the triennial: http://joonistustriennaal.blogspot.com/

Black and White
5th Tallinn International Drawing Triennial
22 August – 27 September 2015
Tallinn Art Hall
Vabaduse väljak 8, Wednesday to Sunday 12—18
kunstihoone.ee

More information:
Loit Jõekalda, Coordinator of the Drawing Triennial
+372 55 696086
loit.joekalda@gmail.com

Press release prepared by:
Anneli Porri
anneli@kunstihoone.ee

PDF poster

ПРЕСС-РЕЛИЗ: Выставка «Черное и белое» V Таллиннской Международной триеннале рисунка в Таллиннском доме искусства

ПРЕСС-РЕЛИЗ

17.08.2015

Таллиннский Дом искусства

Выставка «Черное и белое» V Таллиннской Международной триеннале рисунка в Таллиннском доме искусства

На V Таллиннской Международной триеннале рисунка «Черное и белое» будут представлены рисунки со всего мира, сделанные в течение последних трех лет. Выставка в Таллиннском Доме искусства открыта до 27 сентября 2015 года.

Ждем вас на открытии выставки 21 августа, в 18.00!

Цель посвященной исключительно рисунку крупной выставки – зафиксировать состояние рисунка как художественной практики, подвести итог прошедших трех лет и найти пути дальнейшего развития данной области.

«Рисунок незаметно превратился в неотъемлемую часть современного искусства и серьезно воспринимаемое средство выражения, которое гибко движется вместе с сопровождающими нас переменами», – говорит руководитель триеннале рисунка Лойт Йыэкалда. Он подчеркивает, что рисунок как первичный вид изобразительного искусства способен выступать в качестве синхронного переводчика современной жизни, который постоянно адаптируется к наиболее важному в данный момент словоупотреблению. Йыэкалда сравнивает рисунок с визуальным языком, посредством которого можно передавать сообщения, призывающие смотреть, слушать и понимать.
 
В 2000-е годы рисунок развивался в направлении концептуального искусства, опирающегося на процесс, становясь частью кураторских и крупных международных выставок, являясь мостом взаимопонимания между старым и новым.

Тема нынешней триеннале – черное и белое. «Итальянский термин «chiaroscuro» обозначает контраст между темным и светлым, между светом и тенью, придающий плоской поверхности форму и фокус, – поясняет художник Бритта Бенно отправные моменты темы триеннале рисунка. – Мы призвали художников проиграть различные сценарии черного и белого, жизни и смерти и их всевозможных хроматических и ахроматических промежуточных аккордов».

В этом году Таллиннская Международная триеннале проходит в пятый раз, в ней принимают участие художники из 26 стран. Выставки пройдут в августе-сентябре в Таллиннском Доме искусства, в галерее «Вабадузе», в галерее EKA, в Галерее дизайна и архитектуры, а также в галереях художественного музея Вийнисту. Международный семинар триеннале состоится в художественном музее Вийнисту.

Рабочая группа триеннале: Бритта Бенно, Каарел Ээльма, Сирья-Лийза Ээльма, Инга Хеамяги, Лойт Йыэкалда, Элин Кард, Мерике Суле-Труберт, Мария-Кристийна Улас.

На выставке вТаллиннском Доме искусстваучаствуют:

Дитер Йозеф, Жозефин Корнетт, Жюдит Дюшен, Филипп Бриад, FXSTG, Мадлен Дериаз, Мирьям Аймла, Юри Аррак, Бритта Бенно, Эвелин Гржинич, Альберт Гулк, Ульви Хаагенсен, Ханна Харкес, Инга Хеамяги, Гудрун Хеамяги, Майе Хельм, Ярына Ило, Анна Литвинова, Ану Юурак, Вирге Йыэкалда, Юри Каськ, Нестор Лютюк, Кайли Ангела Конно, Кузя Зверев, Креэта Кяэри, Таррви Лааманн, Лауренциус, Хейкки Лейс, Юлле Маркс, Рауль Меэль, Малль Нукке, Мааря Нурк, Энно Оотсинг, Тауно Остра, Яаника Пеэрна, Мари Прекуп, Марк Антониус Пухкан, Аапо Пукк, Ану Пурре, Матти Пярк, Ирма Изабелла Раабе, Лилли-Крыыт Репнау, Лембе Рубен, Рети Сакс, Феликс Сарв, София Смирнова, Криста Зимм, Яан Тоомик, Мария Крстийна Улас, Рагне Уутсалу, Валерий Виноградов, Маре Винт, Марье Юксине, Радозлав Грюта, Пиркко Холм, Тарья Терасвуори, Квентин Арепо, Лори Джоли, Шарлотта Барри, Элоди Лемерль, Фредрик Мессажер, Жюльен Морель, Лоренц Луиза Ландуаз, Людивин Вене, Мари Курдаво, Паскаль Угонэ, Реми Груссен, Шон Фангу, Стефани Смалбин, Томас Дюссе, Сусмар Пинаньо, Ивонна Кальсу, Джессика Суэйди, Евгения Горчакова, Анкур Кумар, Барбара Фрагонья, Памела Радино, Лиена Бондаре, Кате Серзане, Клавс Упациерс, Дана Васильева, Грета Грендайте, Jurgita Juodyte, Гинтаре Марчюлюнайте, Юргита Юодите, Соль Кйок, Анна Никифорова, Ольга Орел, Сергей Пшизов, Любовь Серова, Ася Сукманова, Блажей Балаж, Мария Балажова, Элиска Ковачикова, Хуан Пердигеро, Яак Поом, Ахмед Модхир, Сара Ризенмей

Дизайн выставки: Каарел Ээльма

Репродукция: Юри Аррак. Граница. Уголь, 2015

Подробнее о триеннале рисунка: http://tallinndrawingtriennial.ee/https://www.facebook.com/Joonistustriennaalhttp://joonistustriennaal.blogspot.com/

Черное и белое

V Таллиннская Международная триеннале рисунка
22.08 – 27.09.2015
Таллиннский Дом искусства
Площадь Вабадузе, 8, Ср.-Вс. 12-18
kunstihoone.ee

Дополнительная информация:
Лойт Йыэкалда, координатор триеннале рисунка
+372 55 696086
loit.joekalda@gmail.com

Пресс-релиз составила
Аннели Порри
anneli@kunstihoone.ee

PDF plakat

Tallinna V rahvusvaheline joonistustriennaal 2015 MUST ja VALGE

Tallinna V rahvusvaheline joonistustriennaal 2015
MUST ja VALGE
Tallinna Rahvusvaheline Joonistustriennaal toimub sel suvel viiendat korda. Kui 2002. aastal osalesid Kunstihoones toimunud joonistustenäitusel ainult eesti kunstnikud siis järgnevad joonistustriennaalid on kujunenud rahvusvaheliselt hinnatud sündmusteks: 2006. aastal „Improvisatsioon“; 2009. aastal „Manu Propria“ ja 2012. aastal näituseprojektid „Vaikne revolutsioon“ / „Dialoog“ / „Joonistuse hääl“ (osales üle 200 kunstniku 22 maalt).
2015.aastal toimuva Tallinna joonistustriennaali pealkirjaks on MUST ja VALGE.
Näitused toimuvad augustis-septembris Tallinna Kunstihoones, Vabaduse galeriis, EKA galeriis, Disaini- ja Arhitektuuri galeriis ning Viinistu kunstimuuseumi galeriides. Triennaali seminarid ja konverents on kavas korraldada Viinistul ning KUMU kunstimuuseumis. Lisaks meie kunstnikele ja kunstiteadlastele ootame ka suurt hulka väliskülalisi.
Näitustest osavõtu sooviavalduste esitamise tähtaega oleme pikendanud kuni 10.maini. Taotluste põhjal teeme valiku ja teatame žürii otsuse peale 20.mail toimunud koosolekut. Koos sooviavaldusega on oodatud fotod töödest ja selgitused. Esitada võib 2012.—2015.aastal valminud joonistusi. Ühe autori ekspositsiooni laiuseks arvestame kuni 2,5 meetrit (võimalikud on ka erandid).
Sooviavaldused saata e-postiga aadressil loit.joekalda@gmail.com või tuua Kunstnike Liitu või ka Graafikakotta. Täpsustav info telefonil 55 696086.
Triennaali toimkonda kuuluvad Britta Benno, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Inga Heamägi, Loit Jõekalda, Elin Kard, Merike Sule-Trubert, Maria-Kristiina Ulas.
Joonistamine on segamatult ja märkamatult muutunud kaasaegse kunsti lahutamatuks osaks ja tõsiseltvõetavaks väljendusvahendiks, liikudes paindlikult meid saatvate muutuste kõrval ning toimides sünkroontõlkena, mis kohaneb hetkel olulisima keelekasutusega. Joonistamine kui visuaalne keel on kommunikatsioonivahend, mille kaudu võime edastada sõnumeid, mis suunavad vaatama, kuulama, mõistma.
1990. aastatest taastulemist alustanud joonistamine on liikunud 2000. aastatel kontseptuaalseks protsessipõhiseks kunstiks ja suuresti eemaldunud varasemast valdavast subjektiivsusest ning narratiivipõhisusest, saades uuskontseptualismi ja uus-romantismiga 2000. aastate keskpaigast alates kuraatorinäituste, biennaalide ja triennaalide pärisosaks ja olles ka mõistmise sillaks vana ning uue vahel.
Joonistustriennaali korraldamiseks taotleme toetust Kultuurkapitalilt, Kultuuriministeeriumilt, Tallinna Linnavalitsuselt, Kunstnike Liidult jt institutsioonidelt, sh ettevalmistavaks perioodiks, tööde kogumiseks, dokumenteerimiseks ja e-kataloogi koostamiseks, trükiste ettevalmistusteks, transpordiks, külaliste vastuvõtuks, preemiafondiks, näituste korraldamiseks galeriides, tehnika rendi ja materjalikulude katteks, tööde tagasisaatmise postikuludeks.
Korraldustoimkonna nimel
Loit Jõekalda
Telefon 55 696086
loit.joekalda@gmail.com
Britta Benno:
Chiaroscuro ehk kontrast tumeduse ja heleduse, valguse ja varju vahel, annab kahemõõtmelisele pinnale vormi ja fookuse.
Joonistus on mäng musta ja valge vahel, kõhkluse ja julgusega, illusiooni ja mateeriaga.
Kutsume kunstnikke mängima erinevaid stsenaariume musta ja valge, elu ja surma ning nende kõikvõimalike kromaatiliste ja akromaatiliste vaheakordidega.
Just peegeldused elust, selle raputavad kontrastid ja malbed üleminekud hallidel toonidel rikastaksid joonistustriennaali otsinguid tulevasteks üleskutseteks.
Joonistustriennaal tahab vaadata nii tagasi, käesolevat kui ka edasi, mõtestades lahti seeläbi iseenda, joonistamise ning dialoogid kaasaegses kujutavas kunstis.
Väljapanek võiks olla analüüsiv ülevaade, mida on kätkenud endas joonistusformaat minevikus tuntud kunstnike taieste näol, millistesse kontrastidesse on jõudnud hetkel joonistuse meedium aktiivsete vabakunstnike töödes tänasel päeval, ning kuhu edasi võiks liikuda joonistajate produktsioonid, tuues luubi alla praeguste kunstitudengite, tulevaste chiaroscuro-kruttijate tööd.
***
BLACK and WHITE
5th International Drawing Triennial in Tallinn
Chiaroscuro – the contrast between the dark and the light – loads a 2-dimensional surface with form and focus. Drawing is a play of black and white, hesitation and courage, illusion and matter. The 5th International Drawing Triennial in Tallinn is a call to play through different scenarios of black and white, life and death, and all its chromatic and achromatic chords. The participants are encouraged to take the challenge to reflect their search in life using just the spectrum of gray – its strong contrasts and soft transmission. Focusing on the expression of drawing in contemporary fine art, the 5th International Drawing Triennial in Tallinn simultaneously looks into the past, at the present and to the future, giving the visitors an understanding how the medium has evolved over time.
This summer the International Drawing Triennial in Tallinn takes place for the fifth time. While the participants of the first triennial – held at Tallinn Art Hall in 2002 – were mostly Estonians, over the following years the International Drawing Triennial in Tallinn has become an internationally anticipated art event. The themes of previous triennials have been “Improvisation” in 2006, “Manu Propria” in 2009, and the last one in 2012 took the form of different parallel exhibitions (“Silent revolution” / “Dialogue” / “ Drawing – Freedom” / “ Voice of Drawing”), which brought together more than 200 artists from 22 countries.
The topic of the 5th International Drawing Triennial is “BLACK and WHITE”. The exhibitions will take place from August until September in Tallinn Art Hall, Freedom Gallery, Gallery of Design and Architecture, Gallery of the Estonian Academy of Arts, all in Tallinn, as well as the galleries of Viinistu Art Museum on the northern coast of Estonia. The seminars and the main conference will be held as a joint venture at Viinistu Art Museum and KUMU Art Museum in Tallinn. In addition to local artists and art historians we are welcoming a remarkable amount of international guests.
We are waiting for Your participation applications until May 20th. The final selection will be made by a jury in early June. Potential participants’ applications should include photos and short descriptions of their submissions. Please note that we can only accept the drawings realized within the past 3 years (2012–2015). The width of the display area is 2.5 meters per author (exceptions possible for special cases). The applications can be sent either by email to loit.joekalda@gmail.com or by mail to the following address: Association of Estonian Printmakers / Vabaduse plats 6 / 10146 Tallinn / Estonia.
The organizing committee of the triennial comprises Estonian artists, printmakers and curators Britta Benno, Kaarel Eelma, Sirja-Liisa Eelma, Inga Heamägi, Loit Jõekalda, Elin Kard, Merike Trubert-Sule, Maria-Kristiina Ulas.
Drawing has subtly and steadily become an inseparable part of contemporary art. It is a method of expression that accompanies artists throughout their lives, developing according to the changes on their way. Adapting to the nuances of a particular artist’s use of language, it is a simultaneous translation of their private lives. Drawing is a means of communication – a visual language that allows to carry and acknowledge messages by directing the observers‘ point of view.
The tradition of drawing has transformed over the past decades into a conceptual process-based art and distanced itself to a significant extent from the subject-based and narrative-based manner so intrinsic to this field in the earlier times. As a medium it can be seen at the same time as a bridge between the old and the new. With regard to new conceptualism and new romanticism it is still an inherent part of different biennials, triennials and curator exhibitions.
The 5th International Drawing Triennial is sponsored by the Cultural Endowment of Estonia, the Estonian Ministry of Culture, Tallinn City Government, Estonian Artists Association and Tallinn Art Hall.
In the name of the board of organizers,
Loit Jõekalda
Coordinator
+372 55 696 086
loit.joekalda@gmail.com
Should you have any questions, please do not hesitate to contact us!